Angerni loss – Liivimaa Orduliidu väike loss

Keskaegses Liivimaal ei olnud losse sugugi vähe. Tänapäeva Läti territooriumil oli neid 152, tänapäeva Eesti territooriumil aga 82.

Liivimaa Orduliidul olid samuti oma lossid, mille maad kuulusid Liivimaa konföderatsiooni koosseisu.

Ordu lossid jagunesid suurteks ja väikesteks. Suurtes lossides, nagu näiteks Wendenis (Cēsise loss), kogunesid ordulood, need võisid olla (nagu näiteks Wesenberg-Rakvere) fogtide residentsideks.

Väikesed lossid olid tavaliselt orduliidu vasallide residentsid, mõeldud maaomaniku, tema pereliikmete, lähedaste ja teenrite isiklikuks kaitseks sõja või talurahvaseisuse mässu korral.

Just väike loss oli Angern (Angerja) loss, mille varemed asuvad Raplamaa maakonnas, Kohila vallas, Angernia külas. Ajaloolaste arvates rajati see 1424. aastal. Nimi pärineb ühe omaniku järgi – Heinrich von Angern. Aastatel 1451–1455 kuulus Angern Revali (tänapäeva Tallinna) komtuurile, kelle ametlik residents oli Dombergi-Toompea loss tänapäeva Tallinna vanalinnas. Loss oli ristkülikukujuline, kahekorruseline, ilma tornideta, kuid seinte paksus oli 2 meetrit. Igal korrusel oli kaks tuba, seal olid keldrid ja salajane väljapääs. Lossi kaitses täiendav kaitsemüür, mille taga oli vall ja kraav, mis oli täidetud lähedalasuva Angernia oja veega.

Lossil oli palju omanikke. Pärast komtuuri kuulus see Brun von Vetbergile, seejärel Ikskülile, Meyendorffi perekonnale, Lilienfeldide perekonnale…

Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Waldemar Lindemann.

Täna on loss varemetes ja väga halvas seisukorras. Arvatakse, et selle hävitamine toimus Liivimaa sõja ajal.

Kahju, et Angerni lossi ei taastatud, nagu restaureeriti eelmise sajandi jooksul teisi väikseid losse nagu Kiidu, Purtse ja Vao.

See on tõesti kahju, eriti turismiobjekti vaatevinklist Eesti jaoks, rääkimata sellest, et see on osa meie maa kultuurilisest pärandist.

Lugupidamisega,
Dmitri Unt
Giid.

Постоянный адрес статьи: http://livland.org/?p=3432